Aardejaht saab olla tehtud kindlasti sadat erinevat moodi. Mina ühtegi ise mänginud ei ole, seega olen enda aardejahi pannud kokku nii, nagu omale tundub tore ja muutnud seda vastavalt vajadusel, seega sajaesimene võimalus.

Lühidalt on minu aardejahis 5 vihjet ja kuues punkt on aare. Aare on vanema poolt ja kõige sagedamini on selleks sünnipäevalapse lemmikkommid. Raja pikkus, kus see aardejaht toimub, on maksimaalselt 500 meetrit. Algul olid aardetopsid plastmassist karbid, aga see ei olnud päris see. Kuna meie pere mängib ka geopeitust, siis on paljud selle mängu loodusesse sulanduvad aardenõud palju inspireerivamad. Seda enam, et aardejahi rada tuleb maha panna juba enne sünnipäevamatka ja vahepeal võib kõike juhtuda. Näiteks leiab karbi üles keegi võõras ja eriti hull lugu, kui ta selle veel kaasa võtab. Õnneks on taoline kaotsiminek juhtunud täpselt üks kord ja siis jalutas see tops meile vastu just siis, kui metsa matkale läksime. Ühe mehe käes loomulikult, mitte neljal jalal. Krabasin selle tal käest ära ja panin pärast uuesti õigesse kohta. Vedas meil tol päeval.

Niisiis on nüüd vihjepeidikud puust. Üks lahti käiva uksega linnumaja on ka. Paar korda olen aarde just sinna majja pannud, aga tavaliselt on aardekirstuks ikka päris suur puust kast. Praegu, lumega, on peidikuid eriti raske leida, seepärast on sinna lähedale pandud ka naerunägu. Neid on lihtsam märgata. Eks neidki läheb vahepeal kaduma, aga vähem, kui õhupalle, mida ka algul proovisin kasutada.

Ahjaa, vihjed ise ka veel. Need on lihtsalt paberile prinditud pildid. Näiteks mänd ja linnumaja. See tähendabki, et järgmisena tuleb otsida linnumaja männi küljes. Või murdunud puu ja sellest puust oleme enne matkates juba üle hüpanud. Suurtel on muidugi lihtsam leida, kui väikestel, nemad on kuidagi kiiremad ja nupukamad, aga siis panen naerunäo jälle kahe meetri kaugusele 😀